Maa ökosüsteemide ja loodusvarade kasutamine inimese poolt

Ökosüsteemist tulenevad kasud ja ohud

Saak merest © Anatrack Ltd
Saak merest © Anatrack Ltd

Miks te hindate loodust? Kas sellepärast, et te sõltute loodusest kui elatusvahendist, nagu paljud inimesed mõnedes maapiirkondades? Kas soovite koguda looduslikke vilju ja seeni või kala või jahti erinevatel viisidel? Mõnes riigis pärineb toit peamiselt kauplustest, kuid enam kui kolmandikul inimestel on tugevad traditsioonid loodusest toidu kogumiseks. Võib-olla soovid sa lihtsalt vaadelda elusloodust, leevendades sellega stressi ja saada mõningane kehaline koormus? Kui jah, siis kasutate ökosüsteemide teenuseid, mida nimetatakse varustavateks ja kultuurilisteks teenusteks. Looduslikud tulekahjud, üleujutused ja kahjurite puhangud põllukultuurides või kodudes kipuvad olema selliste ökosüsteemide tulemus, kus reguleerivad teenused on kahjustatud. Igaüks sõltub ökosüsteemi protsessidest, mis toetavad sissehingavat õhku, puhast vett ja vastuvõetavat kliimat.

Inimeste mõju ökosüsteemile

Tööstus võib saastata atmosfääri, mulla ja vee © Hramovnick/Shutterstock
Tööstus võib saastata atmosfääri, mulla ja vee © Hramovnick/Shutterstock

Kui me muudame ökosüsteeme nii, et saame neist kasu, võivad sellel olla negatiivsed tagajärjed. Viljakate muldade piirkonnas muudetakse rohumaad, metsad ja isegi märgalad põllumaaks, kus monokultuurid tõrjuvad välja paljude looduslike liikide jaoks olulise taimestiku ja tulemusena väheneb mullaviljakus. Intensiivseks loomapidamiseks sobimatutel aladel asendavad põllumajandusloomad eluslooduse, kiskjate hävitamine toob kaasa täiendavaid muutusi, suureneb karjatamiskoormus taimestikule. Vähemviljakates või raskemini ligipääsetavates piirkondades, näiteks tundras, märgalal, kõrbes, võib vaba aja veetmisel olla negatiivne mõju, mis jätab endast maha vähe tõelist looduslikkust. Isegi ilma kohalike inimeste ja külastajate tahtliku mõjuta jõuab plastjäätmete ning õhku ja vette sattuvate saasteainete globaalne heide ka kõige kaugemate piirkondadeni, rääkimata ülemaailmsest kliimamuutusest. Teised üldtuntud probleemid tulenevad haiguste tahtmatust levitamisest ja selliste organismide introdutseerimisest, kes osutuvad olemasolevatest hoopis jõulisemateks. Kõik need probleemid võivad vähendada teenuseid, mida ökosüsteemid pakuvad inimestele ja kõigile teistele organismidele, kes meiega maailma jagavad.

Ökosüsteemidele avalduva inimmõju korraldus

Kui ilmnevad probleemid, siis need avastatakse kohalike kogukondade poolt ning mõnikord püütakse lahendada kulu-efektiivse taastamise abil. Ökosüsteemi teenuste haldamiseks on vaja erinevaid oskusi, kaasa arvatud kohalike põllumajandustootjate, metsameeste, kalurite, jahimeeste, loodusehuviliste, marja- ja seenekorjajate, aednike praktilised jõupingutused, mida toetavad teadlased ja valitsused sageli rahastavad. Ökosüsteemide loomulikku rikkust saab taastada teatud piirini, arvestades seejuures piisavalt aega ja soodsaid tingimusi. Mõningaid ökosüsteemide tahke, näiteks taimestikku ja väikesi organisme, nagu putukad ja muud väikesed loomad, saab paljudel juhtudel mingis ulatuses üsna kiiresti taastada; aga küpsed metsad vajavad aastakümneid taastumiseks ja viljakas muld vajab sajandeid uuenemiseks. Sellise töö juhtimiseks ja võimaldamiseks peavad teadlased ja valitsused aru saama, kuidas ergutada kohalikke inimesi ja toetada nende jõupingutusi. Kohalikke inimesi saab julgustada panustama ökosüsteemide säilitamisse ja jagama oma teadmisi, andes neile vastutasuks võimaluse piiratult ja jätkusuutlikult kasutada täiustatud ressursse.