Metsik loodus ja inimeste tervis

Pilt COVID-19 viirusest, tehtud elektronmikroskoopilise foto põhjal. © Shutterstock/Midnight Movement
Pilt COVID-19 viirusest, tehtud elektronmikroskoopilise foto põhjal. © Shutterstock/Midnight Movement

Metsik loodus aitab kaasa paljude kohalike kogukondade toiduga ja elatisega kindlustamisel kogu maailmas. Siiski on oluline, et liha süüakse viisil, mis on ohutu inimeste tervisele ja loomapopulatsioonide jätkusuutlikkusele. Sarnaselt Ebolaga on COVID-19 viirus, mis jõudis inimesteni teistelt loomadelt. COVID-19 pärineb tõenäoliselt nahkhiirtest ja võib olla nakatanud teisigi imetajaid enne inimest. Viirusi ja baktereid, mis on pärit teistelt liikidelt, on jõudnud inimeseni kogu meie evolutsiooni vältel. Evolutsioonis osutus see mõnikord kasulikuks. Nõnda olid mõned meie rakkude osad algselt sõltumatud bakterid. Kuid kohastumisprotsess võib olla aeglane ja ohtlik.

Oht COVID-19 poolt põhjustatud surmadeks on kõrgeim inimeste hulgas, kes on vanemad kui 60–70 aastat. Arenenud majandusega riikide meditsiiniteenistused on rõhutanud püüdu päästa elusid ja seda on hakanud tegema ka areneva majandusega riigid. Elude kaitsmisel on aga tagajärjed. Üheks tagajärjeks on elatusvahendite laialdane kahjustamine, mida inimesed kompenseerivad ressursside suurema kasutamisega, tehes seda mitte alati jätkusuutlikult. Siiski võib seejuures avalduda soodne mõju kliimamuutustele, kui inimesed õpivad rohkem tööd tegema kodukontoris ja kulutavad vähem fossiilset kütust pikematele sõitudele.

 

Kestvad lahendused

Primaate on hea vaadelda, kuid  ohtlik süüa.© Shutterstock/Julian Popov
Primaate on hea vaadelda, kuid ohtlik süüa.© Shutterstock/Julian Popov

On olemas samme, mida saab ette võtta nii tulevikus kui ka otsekohe. Peame need väga hoolikalt läbi mõtlema, et vältida keskkonna ja iseenda kahjustamist. Näiteks väidavad mõned inimesed, et COVID-19 on põhjus mitte süüa teisi loomi ega isegi mitte nendega lävida. Inimesed on aga aastatuhandete vältel kohastunud metsikute ja koduloomade viiruste ja bakteritega. Meie keha sisaldab palju mikroorganisme, mis on meile enamasti kasulikud. Me lävime loomadega, ükskõik mida teeme, alates ussikestest mullas mille peal väikesed lapsed roomavad, kuni lindude ja imetajateni, kes meie maju külastavad. Sellegipoolest peab iga loodusest pärit toit olema tervislik ja jätkusuutlikult majandatud.

Sellega seoses peame rakendama erilist ettevaatlikkust meiega lähedaste liikide suhtes. Kuna epideemiline haigus ei alga külmaverelistest loomadest, nagu kalad ja roomajad, on mõnede primaatidele ja nahkhiirtele omaste nakkushaiguste leviku risk suur. Näib, et mõistlik on primaate mitte süüa ning minimeerida kokkupuudet nahkhiirte ja nende väljaheidetega. Looduslike imetajate elusalt toiduturgudele toomine on väga rumal ja ebainimlik. Kuid kas peaksime ära keelama seotuse ka teiste liikidega, millega oleme juba kohanenud või mis ei põhjusta haigusohtu? Ei. See oleks samuti rumal, eriti kui reguleeritud, säästev kasutamine julgustab inimesi liikidega koos elama ja ökosüsteeme säilitama. Veel enam, praegu on aeg, kus majandusele tekitatav kahju lisab survet arengule, see võib kahjustada keskkonda. Meie loodus vajab kogu toetust, mida ta saab inimestelt, kes hindavad tooteid tervislikest ökosüsteemidest.

 

Viivitamatud lahendused

COVID-19 vihkab seepi! © Shutterstock/Red Confidential
COVID-19 vihkab seepi! © Shutterstock/Red Confidential

Koheselt on kõige olulisem mitte levitada viirust, nakatades teisi inimesi. Teadmised COVID-19 bioloogiast ütlevad meile, et kui viirus ei saa levida inimeste vahel niisketel pindadel või veepiiskades, siis see hävib kohapeal. Niisiis, igaüks meist peab:

• Pese käsi ja desinfitseeri pinnad, et vältida viiruse ülekandumist silma, nina või suhu;

• Hoia distantsi teiste inimestega, et vähendada kontakti nende poolt välja hingatud piiskades sisalduva viirusega;

• Ära reisi ringi ega kogune gruppidesse, mõlemad tegevused suurendavad haigestumise riski.

Veel enam, pesemine on mõistlik alati, kui me loodusega tihedalt suhtleme. See muudab meid kaitstumaks paljude mikroobide, parasiitide ja looduslike toksiinide eest. Kui suurem turvalisus on jälle tagatud, peame võtma õppust ka kasulikest sotsiaalsetest õppetundidest. Me näeme, et ühiskond suudab muutustega kiiresti kohaneda, see võib olla vajalik kliimamuutuste tagasipööramiseks. Me oleme näinud ka kulusid, mis tekivad, kui mitte arvesse võtta teaduspõhisteid hoiatusi.